Dursun Dzhumaeva on tuntud mitte ainult oma ametialase tegevuse, vaid ka ajaloo, rahvuspärandi ja salapäraste minevikulehtede vastu. Isegi nende aastate jooksul, mil ta töötas Halach etrapi talupoegade ühenduses Lebap masinaoperaatorina, pühendas ta oma vaba aja oma koduküla ajaloo uurimisele, minevikusündmuste ja ajalooliste isikute kohta teabe kogumisele.
Ennekõike köitis tema tähelepanu sünniküla minevik, Suures Isamaasõjas osalenud külakaaslaste elutee, aga ka raskused, millega tuli silmitsi seista sõjas lähedase kaotanud naistel. Dursun Jumaeva pakkus suurt huvi ka küla territooriumil asuvatest iidsetest kindlustest avastatud ajalooliste leidude ja etrapi vastu. Seda väärtuslikku teavet uurides ja kogudes püüdis ta oma kodumaa ajaloolise pärandiga sügavamalt tutvuda.
Kirg ajaloo ja kultuuri vastu saatis Dursun Dzhumaeva uuele professionaalsele teele. 1985. aastal astus ta Gara Seyitlievi nimelise Ashgabati kultuuri- ja hariduskolledži raamatukoguosakonda. Olles edukalt lõpetanud õpingud, jätkas ta oma karjääri raamatukoguhoidjana.
Seega astus Dursun Dzhumaeva sihikindlalt oma huve järgides olulise sammu oma unistuse poole. Tema elutee näitab, et soov uurida ajaloolisi ja kultuurilisi väärtusi avab inimesele uusi võimalusi.
